Mõned jõulumõtted.

Olen nii palju viimasel ajal sellest mõelnud, kuidas jõulud on muutunud inimeste jaoks üheks suureks ostupühaks. Liiga palju mõeldakse sellele, mida teistele kinkida. Eks ma ise olen ka end sellest lainest küllaltki palju lasknud mõjutada. Ometigi ma tunnen, et sel aastal ei olnud see kingituste tegemine üldse keeruline ja mis kõige tähtsam, see ei tundunud kohustusena.

Samuti ei tohiks unustada seda, et kingitus ei ole ainult materiaalne asi. Ka heategu on kingitus ja tihtipeale parim kingitus. Meie ümber on palju inimesi, kes abi vajavad. Lapsi, kellel ei ole korralikke jõule, vanainimesi, kes peavad sel õhtul üksi olema ja loomi, kellel ei ole kodu. Kui sa tead kedagi sellist, mine ja aita! Sest sinu heategu võib nii palju muuta. Ja kes teab, ühel hetkel võid ise abi vajada. Ja kui keegi ei aita ja kõik mööda kõnnivad, siis võib väga kurb olla. Ma olen suur loomasõber, varjupaika ma ei suuda tõenäoliselt vist kunagi minna, sest ma kardan, et ma tuleksin kõikide nende kasside ja koertega sealt tulema... Aga igal aastal ma annetan loomade varjupaika, see ei ole teab mis suur summa, aga mõne pisikese kutsika või kiisu elu võib see ju päästa.

Jah, elu on kiire ja palju on teha ja kõik kogu aeg kurdavad, et aega ei ole (ise kurdan samuti). Aga ma arvan, et on väga oluline aega võtta ja mõelda kõige peale, mida elu on andnud. Veeta aega oma lähedastega ja öelda seda, mida südames tunned. Inimesed on tänapäeva infoajastul minu meelest väga pinnapealseks muutunud. Ja see ei ole üldse hea. Siirust ja inimlikkust teiste suhtes on kuidagi väheks jäänud. Kõik mõtlevad tööle, tegemistele kuid kõige tähtsam- inimesed enda ümber, unustatakse ära. Inimesed meie ümber on suur osa meist endist, osa sellest, kes me oleme.

Soovin Teile ilusat jõuluaega ja soovin, et kõik mõtleksid enda jaoks oluliste inimeste peale.
Pildil on minu koer, keda kahjuks enam ei ole, aga kes mulle alatiseks väga kalliks jääb.:)